Love is not for the on you love, it is for the one who makes you feel special, with whom you laugh,cry,share, with whom you are yourself, who makes a difference to your life, makes you feel...love...

pole halba ilma heata

...tahaks seda lauset pigem teistpidi öelda.

Poleks arvanud , et see masendus mis tuleb koos kooliga on nii suur kui ta on. Ma ei jaksa, ei taha, ei vinni. Tahaks tagasi suvelebo, et ei peaks mõtlema kõigele mis ees ootab. Tahaks tagasi seda, et ei pea mõtlema sellele, et mis kell ärgata tuleb või et mis on esimene tund ja oih, kas meil homseks mingit kodutööd on. Tahaks tundides istumise asemel harjutada. Praegu annab tunda, et kõige jaoks mida on vaja teha või mida ma tahan teha, lihtsalt pole piisavalt aega.

Õnneks on mul keegi kes mu tuju peaaegu alati parandab lihtsalt sellega, et ta mul on. Aitäh:) Varsti saan sulle peaaegu iga õhtu "head ööd" ja iga hommik "tere hommikust" öelda:) bestikas oled!

musid

suvi kestab, jiiiiha

Hei! Long time no see. Tegelikult ikka need kindlad inimesed kes mu blogi loevad isegi on küsinud pidevalt,et millal ma jälle kirjutan. Olen seda umbes kolm korda üritanud,aga lõpuni pole jõudnud kordagi...aga see selleks.

Tegelikult pole ma ammu olnud ühegi suvega nii rahul, kui sellega mis on praegu. Igavuse hetki olen tundnud üsnagi minimaalselt, neid peaaegu ei olegi...va. siis kui ma olen sunnitud tegevusetult Kadrinas passima. Aga muidugi on olemas üks armas , kes ei suuda kahte päevagi olla ilma, et mind näeks. Seega sõidab ta mulle järgi isegi Kadrinasse, kus tegelikult teadagi ei ole mitte kui midagi teha. Musirull oled:)

Tegelikult võin ma natukene rääkida mida ma siiamaani olen teinud ka. Minu suvi algas 19ndal juunil. Siis ma sõitsin muidugi kolmeks päevaks koju. 21. juunil oli mul vaja jälle olla linnas,sest teate miks või...oli 30stm kontsert mida ma olin niiiii kaua oodanud ja mis osutus oodatust paremaks:) Suuresti ka tänu Laurale ja Annikale,kellega koos ma seal käisin. Aga poisid laval olid tõesti suurepärased! Nii, 22ndal läksime toredatoreda seltskonnaga Hiiumaale jaane pidama. Olime seal kuni 26ndani ja tripp oli vääääääga äge:)

Ma praegu mõtlen juba pikemat aega, et mis ma pärast seda tegin, aga mul on lihtsalt kõik nii sassis. Nonii...

Ja muidugi toimus pärast seda Laulupidu, mis loomulikult on iga aasta lihtsalt suurepärane. Aga siiski oli minu arvates kõige ägedam osa sellest rongkäik.

Kohe pärast laulupidu järgmine päev sõitsime klassiga Aegna saarele. Jälle oli kõik väga tore,aga alati peab ju olema miski, mis kõik ära rikub. Seekord osutusid nendeks puugid. Eksole ju tore tõdeda, et pmst. enamikel meist olid selle aja sees seal (4-6juuli) vähemalt üks puuk, kui mitte rohkem, aga nohh...see selleks. Siiski on klassiga trippida alati tore...eriti äge on veel muidugi see, et iga kord pärast mingisugust trippi tahetakse korraldada uus, aga see lihtsalt ei õnnestu meie klassil mitte kunagi. Aga te kõik olete siiski hullult armsad:) Tahaks teid kõiki tohutult näha,aga kooli ei taha ma see-eest üldse!!

Pärast Aegna reisi veetsin mõned päevad Ringo juures ja siis sõitsime mõneks päevaks koos minu juurde Kadrinasse. Me küll ei püsinud siin kaua, aga mul ei tule jälle meelde, mis juhtus pärast seda:D

Pärast seda sõitsin ma jälle linna tagasi ja algasid proovid üenso ning tanel padar&the sun'iga. See projekt on ilgelt äge. Me esinesime merepäevadel ning pärast seda kontserti jooksin Tapperisse RagDoll'i kuulama;) ja peale selle nägin üle pika aja toredaid inimesi ja sain ka nendega aega veeta. Ühesõnaga oli ilgelt tore õhtu. Järgmine hommik see-eest polnud üldsegi nii tore, aga see selleks...

SIis juhtuski see, et ma sõitsin koju ja mõtlesin,et lähen hulluks, aga õnneks ma polnud ainus ja mulle sõitis järele Ringo ja nohh, armas oled:) Umbes nelja päeva pärast sõitsime linna tagasi lihtsalt niisama ja täna jõudsin sealt tagasi. Homme sõit pärnu, sest teisip. 26.juulil on seal jälle kontsert Üenso ning Tanel Padar&The Sun...tulge muidugi kõik (kes te seda loete) kuulama:)

Ja 28-31 on loomulikult Viljandi Folk, kuhu on ka minul koos armsatega minek. Niiet see you there, guys!!!!

Nautige suve, sõbrad!

lihtsalt niisama lihtsalt

Üks armas inimene just täna küsis, et kas ma pole jälle blogi kirjutanud ( isegi loetakse mul seda ) ja ma mõtlesingi, et okei, kirjutan. Tegelikult on nii, et ega mu jutt väga ei jookse, aga okas...

Ühesõnaga, mul pole enam kooli see aasta..või nohh...koolitunde, aga eksamid on ikka , lausa kaks tükki veel. Sealhulgas peab tubli Bethi veel matemaatika ja bioloogia suvetööd ka ära tegema,aga mis see ära ei ole.

Ma ei teagi nüüd mida kirjutada, aga seda ma tean, et mul oli täna ilgelt tore päev.-ma käisin koos hullult armsate pisikeste ja hullult armsa armsaga loomaaias:)

See on nii faking lahe mõte mõelda, et peaaegu on suvi käes!!! Nii meeldib mõte, et ei pea iga päev kohusetundest üles ärakama ja kooli minema, ei pea ajaga arvestama koguaeg ja saab elu nautida, jah!

Aga see elu mis on praegu, on täpselt see mida mul vaja oli

Esmaspäeval on juba 6. juune, juba 6!!!! Mis tähendab seda, et on eriala eksam ja siis veel... :)

Sõbrad, teeme pralle!

Mul tuli just meelde film " a walk to remember" ja lause sealt "Ya know, I was getting along with everything fine. I accepted it, and then you happened! " miks küll :)

Ma loen ja kuulan ja loen ja kuulan ning tekib tunne, et tahan ise ka blogi kirjutada. Mulle laulab 4 non blondes ja laulab mulle lugu " what's up". Tekib jälle tunne, et tahan juba sellega alustada, A!!Viimasel ajal tunnen pidevalt, et mul on koolistress kuid samal ajal valdab mind hullult hea tunne, et mind ümbritsevad nii armsad ja ägedad inimesed. Siiamaani imestan kuidas kõik on nii läinud nagu ta praegu on. Nii nagu mu vanaema kord ütles- " Ma hakkasin inimeseks " tunnen ka mina praegu. Mu mittesallivus ja kui nii võib öelda ka , et viha on asendunud sallivuse ja meeldivusega ja ma armastan seda. Ja see kõik tänu ühele ehmatavale kuid samas toredale üllatusele.

Aga üks asi on siiski mida ma kohe üldse praegusel ajal ei salli. Nonii, käes on mai lõpp mis tähendab sealjuures ka ühe järjekordse kooliaasta lõppu. Viimasel ajal tunnen iga päev vastikut viha kooli vastu kuid samas mõtlen, et seda viha peaksin tundma ma hoopis enda vastu, sest mina olen see, kes jätab alati kõik asjad viimasele hetkele ja ma ei salli seda. Ma küll mõtlen alati , et homsest hakkan õppima,aga seda ei juhtu vist iial. Järgmine aasta peaks siiski korralikumaks hakkama, sest ees ootab viimane aasta. Ma ei taha selle peale üldse mõelda, eriti just sellepärast, et ma ei taha harjuda mõttega, et ma ei saa enam istuda igal argipäeval koos oma väga armsa klassiga ühes klassiruumis ja nii öelda õppida, ma ei taha harjuda sellega, et ma ei kuule iga päev enam neid lolle nalju ja, et ma ei näe neid enam nii nagu vanasti. Ja muidugi ei taha ma ka sellepärast järgmise aasta peale mõelda, et siis ootab ees mind muusikateooria ikka päris tähtis eksam....ei taha!

Kuid siiski ei suuda ma enam kooli peale mõelda, sest mind on terve see nädal vallanud tunne, et ma tahaks lihtsalt sõpradega maha istuda ja korraldada üks korralik pralle !

Jälle tuli meelde Rootsi reis ja Laura vastus küsimusele, et millesse tema usub...Laura:" i believe in alcohol".

Ja ma tahaks niiväga tänada Sind, Annika...ilma Sinuta poleks ma kolmapäeval 2 km. ära jooksnud ilma, et ma korragi kõnniks, ilma Sinuta poleks ma üle elanud möödunud nädalat, ilma Sinuta ei oleks kõik nii nagu praegu on, ilma Sinuta ei läheks ma igal vabal hetkel bmajja 320 klassi lihtsalt selleks, et laulda paar laulu ja sellega oma tuju tõsta, üleüldse ilma Sinuta lihtsalt ei saakski midagi olla...musirull:)

tunne on hea

Ma mõtlesin,et kirjutaks hullult ägeda reede puhul blogi.

Tegelikult ma vist üldse ei taha kahetseda oma mõtet mis mul üks päev lihtsalt kogematta igavusest pähe torkas: " Annika,teeme midagi, saame kokku kellegagi keda pole ammu näinud". Olgugi,et saime kokku inimestega,keda mina polnud kunagi näinud ja Annika pikka aega. Aga see oli ammu, lausa juba üle nädal aja tagasi...aga reede oli reedel.

Veetsime kvaliteet aega, kuulasime head muusikat ja nautisime head seltskonda ja nii õhtu ja öö ja hommikuni välja oli otseloomulikult suuuuurepärane!

Tore on avastada endajaoks jälle elu mis on väärt, et seda nautida! Elu on nii kuradima ilus, missiis,et seda mõtet üritab rikkuda alati kõik tegemata koolitööd või eksamid või arvestused või mis iganes.

Ja ma lõpuks olen jõudnud järeldusele, et ma ei viitsi enam muretseda mineviku pärast ja tahan elada lihtsalt päev korraga ja näha mis aeg toob.

Aitäh Sulle A :)

Ja Sulle ka.

I understand feeling as small and as insignificant as humanly possible. And how it can actually ache in places you didn't know you had inside you. And it doesn't matter how many new haircuts you get, or gyms you join, or how many glasses of chardonnay you drink with your girlfriends... you still go to bed every night going over every detail and wonder what you did wrong or how you could have misunderstood. And how in the hell for that brief moment you could think that you were that happy. And sometimes you can even convince yourself that he'll see the light and show up at your door. And after all that, however long all that may be, you'll go somewhere new. And you'll meet people who make you feel worthwhile again. And little pieces of your soul will finally come back. And all that fuzzy stuff, those years of your life that you wasted, that will eventually begin to fade.

aga nii ju ongi.

Nii toredad on siuksed ideed, et läheks ja teeks midagi, saaks kokku kellegagi keda pole ammu näinud. Ja nii viibki tee toredate inimeste seltskonda koos toreda inimesega.

elu on ilus!

Eile jõudis mulle lõpuks kohale,et tuleks oma kapp korda teha ja ma leidsin sealt ühed sokid, ühe pusa mis kuuluvad inimesele, keda ma ei tea miks, olen sunnitud viimasel ajal nii tohutult igatsema.Isegi praegu lebotab kaisukoer, kes siiani on minu lemmik kaisukaru ja tema nimi hakkab samuti T tähega ja tema nimi on samuti see sama. Kes kurat paneb mind koguaeg selle peale mõtlema ja kes Sind igatsema?Naljakas, et pärast kõike seda mis juhtus inimesed ikka kiidavad teda mulle ja ma ise ka, sest kuidas saakski jääda mitte sallima inimest,kes on Sulle kord tähendanud kõike. Ma lihtsalt tahan (ma ei tea miks) ,et tema mind ka igatseks ja ma ei suuda lõpetada mõtlemist sellest,et kas tema ka vanu aegu igatseb,aga mind hirmutab mõte, et ta on nüüd teistsugune ja muutunud täiesti selliseks nagu poleks kunagi arvanud.Üks tore inimene üritas ükspäev lohutades öelda " Sul võtab see veel väga pikka aega", mis siis , et ma seda tean isegi:(:(:(:(

Näib,et ma oleksin vägaväga kurb viimasel ajal, aga tegelikult ei ole üldse koguaeg. Ma ikka suudan muu peale ka mõelda ja elada mõeldes, et elu on tegelikult ju ilus.

Ma jõudsin vahepeal käia isegi Hollandis. Nägin üle väga pika aja oma õde, see oli nii hea, väga hea:) Me saime koos esineda ja see feeling oli nii nii nii nii...ainult paremid sõnad!

(Pärast iga blogi ma mõtlen ikka ja jälle,et miksmiks ma selle siia kirja panin,aga tol hetkel lihtsalt tundus õige)

ja nagu ikka hakkan järgmine hetk kahetsema, et miks ma oma mõtted jälle siia välja kirjutasin. ma nagunii ei jõua endaga ühisele meelele, seda ei juhtu peaaegu üldse.

Ma igatsen Sind nagu igatsen, et saaksin ajast tagasi minna,

ära ole igalpool

:(

Hetk tagasi tabas mind küll nostalgia. Lugesin ühe inimese vanu blogisi ja ma hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti kunagi olin siis nii palju teistsugusem kui praegu? Kas ma tõesti olin siis palju niiöelda lahedam inimene? Nende lugemine muutis mind taaskord natukene kurvemaks, sest viimasel ajal on kõik ju nii tore olnud. Ma arvasin , et ma ei igatse seda enam , aga et see nüüd juhtus on ainult minu enda süü. Mind vahel ikka väga tõmbab nende asjade poole. Aga pmst. pole teda enam mitte kuskil. Ma ei tea temast enam mitte kui midagi, aga ehk see ongi hea? Ma ise ju soovisin seda algul nii väga. Olen koguaeg mõelnud, et ei taha jääda kahetsema enda tegusi, sest ma tean, et ainult mina ei teinud kõike valesti, et see nii pidi minema. Aga samas ei tea, mis oleks, kui ma poleks nii palju igatsenud tol ajal? Ja miks kurat see üldse halb oli siis?

See kõik mis praegu toimub tundub naljakas. Mul on kuidagi väga palju aega muude mõtete jaoks. Aga mind nii häirib see, et ma ei oska viiulit mängida enam. Homme pean ma sõitma koju, sest algab vaheaeg. Ma veidi kardan seda, sest kodus on kõik teisiti kui siin. Ja mind häirib see mõte ja vana tunne, kui hea sinna varem minna oli ja kui väga ma seda ootasin. Nüüd pean leppima, et enam see nii ei saa olema ja ma peangi selle kõik ära unutstama( ma olen juba poolel teen, juhhuu).

Tegelikult on ju kõik hästi , väljaarvatud järsud tujumuutused, mida viimasel ajal esineb tegelikult väga harva.

SEST ESMASPÄEVAL ON LAURA SÜNNIPÄEV JA 18!!!!

Ma olen juba tund aega järjest üritanud alustada õppimist Wagneri kontrolltööks mis toimub juba kuskil 12 tunni pärast. Kohe kui avastasin , kui palju seda materjali ühe õhtu jaoks on, lõi pähe see sama mõte mis alati-äkki ma ei tee seda ikkagi homme? Muusikaajaloos on siiamaani olnud vaid üks töö mille olen õigel ajal sooritanud, mitte päev või nädal hiljem.

Ma igatsen eelmist nädalat. Mulle pole varem üks proje

ktinädal nii väga meeldinud, kui see mis nüüd oli. Igatsen seda und samuti , mida sai sel nädalal iga hommik nautida.

Viimaste nädalate jooksul olen avastanud

Aga juba 7 päeva pärast saab minu Laura 18!:)enda jaoks midagi endist. Aga krt. kuidas

mulle see meeldib;) Pole ammu sedamoodi olukordade üle sellist rõõmu tundnud ja see on ütleme nii ,et päris lõbus samuti. Ja nüüd mulle tundub, et jah see kummitab mind igalpool.

Ma näen igalpool kus olen, ...hot.

Nädalavahetus oli ka omamoodi huvitav. Muidugi reedel oli väga ime

lik tunne terve õhtu lihtsalt niisama lebotada. Aga see-ees üritasime seda laupäevaga tasa teha. Laupäeval oli meil veel enne seda Estonias kontsert ka. Mulle miskipärast hullult meeldivad need iga aastased Estonia kontsertid.Hiljem läksime linna pralletama. See oli ka omamoodi seiklus, sest me

ei suutnud ära otsustada, kuhu me maabuda tahame. Muidugi pidi see üks piinlik kohtumine juhtuma:D ... (ilus oled sa)

Ma armastan seda mis praegu toimub!!!!!

Miskipärast on väga palju lugusi mille sõnad meenutavad mulle viimasel ajal minu ja Taavi kadunud suhet. Üllatav, et ma suudan seda viimasel ajal rahulikult võtta, aga vahel tekitab see isegi imeliku ja ebameeldiva tunde, et ma teda enam nii palju ei igatse või, et ta ei helista mulle või vastupidi. No nii see lihtsalt on, et elus on ka muud mille üle olla õnnelik või keegi muu kelle üle rõõmus olla. Aga siiski on see sama Taavi minu mõte nr. 1 iga päev! Mõtetes ma tõesti ei suuda temast loobuda, aga mismõttes meie kes me oleme nii noored sellistel asjadel laseme oma elul seisma jääda? Milline lollus. Tõesti, ma tundsin / tunnen seda , et armastan teda, aga iga päevaga saame me vanemaks ja targemaks, seega...

It never crossed my mind
That there would be a time
For us to say goodbye
What a big surprise

byee

Ehk tead,
et uinuda ei saa
ma ju sageli

ja, nii laulab Tanel Padar oma laulus Tahan elada, mida ma viimasel ajal umbes 15 korda päevas kuulan ja laulan. Aga kui aus olla , siis tegelikult on päriselt ka nii. Ma ei jää enam õhtuti magama, sest ma viimasel ajal ei mõtle muust kui , et tahaks ajast tagasi teleporteerud ja kõike uuesti ja paremini teha. Ma ärkan öösiti üles, sest ma näen liiga ilusaid unenägusi ning hommikul ärgates olen hullult kindel, et see kõik oligi päriselt, aga hiljem pean siiski pettuma ja halva tujuga kooli minema...

Ma pean, ent raske rääkida
tormist minu sees,
mil ümber kõik on vait
mu sees.

Ma päriselt ka tunnen kuidas mu sees koguaeg üks asi kripeldab ja tihti peale üksi olles pisarad silma toob. Ma võin ju mõnele lähedasemale sellest kurta, aga seda, mida ma päriselt tunnen ning tegelikult välja ei näita, on miski, mis mind iga päev omamoodi lõhub.

Ma ärkasin hommikul hea tujuga, sest see unenägu mida ma nägin tundus nii reaalne ja nii ilus. Ma olin üle pika aja nii õnnelik kuniks ma aru sain, et see tegelikult ei olnudki reaalne. Ma ei kujuta ette kuidas ma endaga edaspidi toime tulen, sest ma tunnen konkreetselt hingelist murdumist. FUCK YOU!

Nii raske on alustada millegi unustamist, kuid seda ma teen! Ma tahan seda südamest nii väga, sest see mida ma tegelikult tahan, seda ei saa ma enam nagunii. Tunnen vaid ,et tahan seda, et oleks kergem. Ausalt ma ei tea kuidas ma sellega hakkama saan, aga saan! Unustan ja hiljem kunagi hakkab kergem. Sellele südamevalule peab kuidagi lõpu tegema. Tunnen kuidas tahaks kõik mälestused kustutada , aga selleks , et neid kustutada pean neid siiski nägema ning see on liialt valus. Mälestused, need on liialt ilusalt ja vbla see aeg oligi liiga ilus , et tõsi olla. Kurb...kurb...jah, Bethi on kurb.

I hate the way you're always right
I hate it when you lie
I hate it when you make me laugh
Even worse when you make me cry

I hate the way you're not around
And the fact that you didn't call
But mostly I hate the way I don't hate you
Not even close, not even a little bit, not even at all.

Sa ütled , et ei taha enam näha kuid ei mõtle nii ja tead, et ei suuda. Sa ütled, et suudad kõike unutada kuid tegelikult tead, et see pole võimalik. Ta ütleb Sulle, et kõik on läbi, aga Sa ei usu ega tunnista seda. Sa kuuled teda ütlemas sõnu mida ta tegelikult ise ka ei usu ega taha öelda. Sa üritad hakata valule vastu, aga see aina kasvab. Sa ei tea mida teha ja kas enam üldse on millelgi mõtet. Sa ei tea enam ise ka kus Sa olla tahad või mitte. Sa tunned , et Su süda on rinnust justkui välja kistud. Sa ei taha enam mitte kunagi armuda.

Nii tunnen mina ja kõik võiks lihtsalt perse käia.

it's not supposed to feel this way, because i need you more and more each day. It's not supposed to hurt this way.

Ma tahaksin oma tundeid kuidagi väljendada ja kellegile , aga ei tea kuidas ja kellele. Haigelt valus.

that's all i need

but maybe it's over now

Ma lubasin ühele inimesele, et ei kirjuta enam blogi, aga

lubadused ongi selleks ,et neid mitte täita nagu reeglid on selleks, et neid rikkuda ja sõnad selleks, et valetada...nagu mulle tehti seda, hmm...eile?

Kõhus on nii paha ja kurb tunne, ei oska seda seletada, kätud värisevad, aga ma olen alati tahtnud olla vaimselt tugev ja seda hetkel üritangi.

Kell oli 6.52 , kui ma jälle ärkasin? ma ei saa aru, mul on viimaselajal uneprobleemid. Nii halb oli ärgata, aga ma lihtsalt üritan olla iseenda tujuparandaja! Ma lihtsalt nii kardan tänast päeva, sest isegi mu ema ja isa jätavad mind täna maha.

Ärgates tahtsin vetsu joosta ja see kõik välja lasta, sest süda oli lihtsalt tohutult paha. Liiga palju mandariine eelneval õhtul?

ma igatsen.

(kell on nüüdseks 7:47 ja ma üritan uuesti uinuda)

Just ükspäev tahtsin kirjutada kui õnnelik ma olen. Hämmastav , kui kiiresti kõik võib muutuda. Mul on hetkel tunne, et terve mu maailm on kokku varisenud või kuidas öelda. See on kohutavalt raske tunne. Aga see on nii tuttav.

Täna öösel saatsime õde Hollandisse tagasi. See kujunes väga väga raskeks. Ma arvasin, et ma ei ole selline , kes sellistes olukordades pisaraid valab, aga näed...tegime seda lausa koos õega. Ja just see kõik muudab olukorra veel raskemaks. Igatsen teda ka.

Ma ei saa aru , miks ma üritan end koguaeg tõestada öeldes asju, mida ma tegelikult öelda ei taha...mida ma kõige vähem tahaksin.

Ma istun praegu kottpimedas toas, kõrvaklappides kõlab muusika ja süles läpakas. Tavaliselt ma nii ei teeks, sest ma ju siiski kardan kohutavalt pimedust, aga mul on praegu tohutult üksõik.

Ma ei taha, et kõik jälle nii läheks!!!!

Strain this chaos, turn it into light

I've got to see you one last night
Before the lions take their share
Leave us in pieces, scattered everywhere

Just give me a chance to hold on
Just give me something to hold onto

It's so clear now that you are all that I have
I have no fear 'cause you are all that I have

You're cinematic, razor sharp
A welcome arrow through the heart
Under your skin feels like home
Electric shocks on aching bones

Give me a chance to hold on
Give me a chance to hold on
Give me a chance to hold on
Just give me something to hold onto

It's so clear now that you are all that I have
I have no fear 'cause you are all that I have
It's so clear now that you are all that I have
I have no fear 'cause you are all that I have

There is a darkness deep in you
A frightening magic I cling to

Give me a chance to hold on
Give me a chance to hold on
Give me a chance to hold on
Just give me something to hold onto

It's so clear now that you are all that I have
I have no fear now you are all that I have
It's so clear now that you are all that I have
I have no fear now you are all that I have

Snow patrol!