Eile jõudis mulle lõpuks kohale,et tuleks oma kapp korda teha ja ma leidsin sealt ühed sokid, ühe pusa mis kuuluvad inimesele, keda ma ei tea miks, olen sunnitud viimasel ajal nii tohutult igatsema.Isegi praegu lebotab kaisukoer, kes siiani on minu lemmik kaisukaru ja tema nimi hakkab samuti T tähega ja tema nimi on samuti see sama. Kes kurat paneb mind koguaeg selle peale mõtlema ja kes Sind igatsema?Naljakas, et pärast kõike seda mis juhtus inimesed ikka kiidavad teda mulle ja ma ise ka, sest kuidas saakski jääda mitte sallima inimest,kes on Sulle kord tähendanud kõike. Ma lihtsalt tahan (ma ei tea miks) ,et tema mind ka igatseks ja ma ei suuda lõpetada mõtlemist sellest,et kas tema ka vanu aegu igatseb,aga mind hirmutab mõte, et ta on nüüd teistsugune ja muutunud täiesti selliseks nagu poleks kunagi arvanud.Üks tore inimene üritas ükspäev lohutades öelda " Sul võtab see veel väga pikka aega", mis siis , et ma seda tean isegi:(:(:(:(

Näib,et ma oleksin vägaväga kurb viimasel ajal, aga tegelikult ei ole üldse koguaeg. Ma ikka suudan muu peale ka mõelda ja elada mõeldes, et elu on tegelikult ju ilus.

Ma jõudsin vahepeal käia isegi Hollandis. Nägin üle väga pika aja oma õde, see oli nii hea, väga hea:) Me saime koos esineda ja see feeling oli nii nii nii nii...ainult paremid sõnad!

(Pärast iga blogi ma mõtlen ikka ja jälle,et miksmiks ma selle siia kirja panin,aga tol hetkel lihtsalt tundus õige)