Üks hetk on kõik nii hästi ja järgmisel hetkel tunnen ennast kohutavalt halvasti. Ma ei tea kas kujutan seda kõike endale ette või on lihtsalt asi selles, et kardan suve lõppu. Suvi on minujaoks läbi. Mitte midagi head enam ma selles ei leia. Hetkel ma ei salli seda, et inimestel aksepteerivad tunded, sest ma tunnen ennast nii sandisti kui üldse võimalik. Ma ei kujuta ette kas see on tõsi või ei, aga inimesed kui ignoreeriks, fuck küll!

..ja ma tahan ärgata keset ööd ning sosistada Sulle

Olles jälle kell 100 öösel üleval tunnen nüüd kuidas vajan just selle sama inimese lähedust. Tunne see on jube tühine ja hirmul millegi ei tea mille ees. Üle pika aja valatud pisarad. Pisarad mille tekitas miski,mis pole tegelikult päris. Tegelikult ju kohati on ka. Siinkohal tahan mainida kuidas ma oma perekonda armastan! Jah mu elus on tõesti inimesi keda TÕESTI armastan ju nii vähe ja pluss veel paar looma. Ja inimesed, teate, kui pole inimest kellele muresid kurta ja halada siis just Su armas kodukoer on alati suuur sõber. Peaks siinkohal tänama oma armsat Lottat! Ei inimesed, ärge pidage mingi järjekordseks idioodiks kes koguaeg oma koerale halab ja ainult talle oma saladusi usaldab. Tegelikult võibolla olekski parem , sest loomad ju ei saa rääkida..oo really...? Ei tegelikult ma pole mingisugune (jällema ütlen selle sõna) idioot kes ei suuda ühtki inimest usaldada. Mina arvan , et igal inimesel on vaja vähemat üht inimest keda usaldada, sest usaldus on ju siin maailmas nii tähtis...on siis või? On.

Mõeldes tagasi filmile mis mind täna suurde masendusse viis. Miks ei või igal inimesel olla võrdsed võimalused elamiseks? Miks peab üks põdema haigust mis võtab temalt ta elu kui samal ajal teine saab tema kõrval rahulikult edasi elama. See kõik on nii kohutavalt ebaaus.Selliseid filme vaadates tunnen , et tahaksin olla imetegijast arst kes ravib kõik inimesed terveks. Vahel nagu praegu ma tunnen, et mõtlen liiga palju lollusi.

Head öööööööööööööd!

Ei, see ei tohi läbi saada! Suvi ei tohi läbi saada!!! Mind morjendab see mõte, et selle lolli asjani ehk koolini on jäänud vaid vähem kui kolm nädalat!

Ma tunnen ennast nii hästi selles mõnusas suves koos oma armsate semudega. Nädalavahetus oli ka superluks! Laura tuli ka külla lõpuks:) Tegime isegi "message in a bottle" ära. Ja appi kui piinlik on tagantjärgi mõelda mida ma omaltpoolt sinna kirja panin, aga mitte vähemalt nagu Laura-"i believe in alcohol", aga noo see on tema põhilause niiet pole hullu :D

Ja ma ei suuda mõista noori kes ei taha nooruses elu nautida, tehke seda, sest elu on kuradi fantastiline!!!!:)

täiega böö

Sõbrad, kas teie teate mis tunne see on , kui Sa igatsed nii palju, et mine või lolliks ja samaaegselt on sees niiiiii tohutu tühi tunne. Mina tean ja tunnen seda praegu...appi!

koguaeg pea täis mõtteid

Naljakas kuidas inimesed kaasaarvatud mina muud ei tee , kui koguaeg ainult mõtlen. Viimasel ajal liiguvad mõtted asja peal , millega ma tegelikult oma elus veel ei tegele , aga unistus on suur!!!! Ma nii tahan , et minu unistus läheb ka täide nagu filmides see alati õnnelike inimestega juhtub!Palun!

Mu mitte silmarõõmuks vaid kõrvarõõmuks on taaskord flyleaf! oh god, i love them!!!!

Ma mõtlen veel , et äkki ma praegu vaikselt rikun oma tulevikku...mu hirm tuleviku ees on imelikul kombel praegusel ajal suur. Aga ei tohi olla, tuleb saada hakkama.

Aga teate, mind viis neljapäeval iga samm lähemale Tallinnale ja ma lõpuks sain sinna jeeee!!! See on hämmastav, kui hea on alati kaugel olevaid sõpru näha! Sest Tarmo ja Ilja on mu vaieldamatud lemmikud:) Ja samal päeval sai minul ja Taavil pool aastat täis ja me oleme õnnelikud ja jätkame samas vaimus:) Inimesed, armastage te ka, see on nii lahe!

Seljataga on jälle üks tore nädalavahetus. Olenematta sellest , et ma pmst. 4 päeva järjest niisama vedelesin sain ma vastutasuks omale neljapäeval Taavi ja kohe peale seda nädalavahetuse täis kõike toredat.

Ühesõnaga läksime me reedel Püssi Pungile. Seal oli väga chill. Nalja sai jne. Mis kõige parem-ma nägin Annikat peaaegu üle kahe kuu!:) Tuleb tõdeda , et seal esines nii mõnigi hea bänd...üle pika aja oli sellisel üritusel olla ülimalt hea. Tänu telgis magamisele olid meil Taaviga hommikul kaelad niii kanged. Hommikul, kui teised hakkasid rongi peale liikuma polnud meie veel kindel millal tahame Kadrina tagasi tulla. Lõpuks tulime liiga hilja selle peale , et ka rongiga minna ja jäime sellest maha. Õnneks õnnestus meil ainult veidikene hiljem bussi peale saada. Nii trippisime koju tagasi.

Ai kurja , kuidas ma vihkan pühapäevi. Isegi suvel. See päev tekitab minus nii touhutult ebameeldivat tunnet. Sihukest tühja tunnet. Sellepärast ootangi juba järgmist nädalavahetust, et saaks jälle midagi lahedat korda saata.

...ja nüüd ootab Bethi tohutult reedet ja Taavit! love u ja saagu Sul see töö juba kiiiiiiiresti läbi:(