ja nagu ikka hakkan järgmine hetk kahetsema, et miks ma oma mõtted jälle siia välja kirjutasin. ma nagunii ei jõua endaga ühisele meelele, seda ei juhtu peaaegu üldse.

Ma igatsen Sind nagu igatsen, et saaksin ajast tagasi minna,

ära ole igalpool

:(

Hetk tagasi tabas mind küll nostalgia. Lugesin ühe inimese vanu blogisi ja ma hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti kunagi olin siis nii palju teistsugusem kui praegu? Kas ma tõesti olin siis palju niiöelda lahedam inimene? Nende lugemine muutis mind taaskord natukene kurvemaks, sest viimasel ajal on kõik ju nii tore olnud. Ma arvasin , et ma ei igatse seda enam , aga et see nüüd juhtus on ainult minu enda süü. Mind vahel ikka väga tõmbab nende asjade poole. Aga pmst. pole teda enam mitte kuskil. Ma ei tea temast enam mitte kui midagi, aga ehk see ongi hea? Ma ise ju soovisin seda algul nii väga. Olen koguaeg mõelnud, et ei taha jääda kahetsema enda tegusi, sest ma tean, et ainult mina ei teinud kõike valesti, et see nii pidi minema. Aga samas ei tea, mis oleks, kui ma poleks nii palju igatsenud tol ajal? Ja miks kurat see üldse halb oli siis?

See kõik mis praegu toimub tundub naljakas. Mul on kuidagi väga palju aega muude mõtete jaoks. Aga mind nii häirib see, et ma ei oska viiulit mängida enam. Homme pean ma sõitma koju, sest algab vaheaeg. Ma veidi kardan seda, sest kodus on kõik teisiti kui siin. Ja mind häirib see mõte ja vana tunne, kui hea sinna varem minna oli ja kui väga ma seda ootasin. Nüüd pean leppima, et enam see nii ei saa olema ja ma peangi selle kõik ära unutstama( ma olen juba poolel teen, juhhuu).

Tegelikult on ju kõik hästi , väljaarvatud järsud tujumuutused, mida viimasel ajal esineb tegelikult väga harva.

SEST ESMASPÄEVAL ON LAURA SÜNNIPÄEV JA 18!!!!

Ma olen juba tund aega järjest üritanud alustada õppimist Wagneri kontrolltööks mis toimub juba kuskil 12 tunni pärast. Kohe kui avastasin , kui palju seda materjali ühe õhtu jaoks on, lõi pähe see sama mõte mis alati-äkki ma ei tee seda ikkagi homme? Muusikaajaloos on siiamaani olnud vaid üks töö mille olen õigel ajal sooritanud, mitte päev või nädal hiljem.

Ma igatsen eelmist nädalat. Mulle pole varem üks proje

ktinädal nii väga meeldinud, kui see mis nüüd oli. Igatsen seda und samuti , mida sai sel nädalal iga hommik nautida.

Viimaste nädalate jooksul olen avastanud

Aga juba 7 päeva pärast saab minu Laura 18!:)enda jaoks midagi endist. Aga krt. kuidas

mulle see meeldib;) Pole ammu sedamoodi olukordade üle sellist rõõmu tundnud ja see on ütleme nii ,et päris lõbus samuti. Ja nüüd mulle tundub, et jah see kummitab mind igalpool.

Ma näen igalpool kus olen, ...hot.

Nädalavahetus oli ka omamoodi huvitav. Muidugi reedel oli väga ime

lik tunne terve õhtu lihtsalt niisama lebotada. Aga see-ees üritasime seda laupäevaga tasa teha. Laupäeval oli meil veel enne seda Estonias kontsert ka. Mulle miskipärast hullult meeldivad need iga aastased Estonia kontsertid.Hiljem läksime linna pralletama. See oli ka omamoodi seiklus, sest me

ei suutnud ära otsustada, kuhu me maabuda tahame. Muidugi pidi see üks piinlik kohtumine juhtuma:D ... (ilus oled sa)

Ma armastan seda mis praegu toimub!!!!!

Miskipärast on väga palju lugusi mille sõnad meenutavad mulle viimasel ajal minu ja Taavi kadunud suhet. Üllatav, et ma suudan seda viimasel ajal rahulikult võtta, aga vahel tekitab see isegi imeliku ja ebameeldiva tunde, et ma teda enam nii palju ei igatse või, et ta ei helista mulle või vastupidi. No nii see lihtsalt on, et elus on ka muud mille üle olla õnnelik või keegi muu kelle üle rõõmus olla. Aga siiski on see sama Taavi minu mõte nr. 1 iga päev! Mõtetes ma tõesti ei suuda temast loobuda, aga mismõttes meie kes me oleme nii noored sellistel asjadel laseme oma elul seisma jääda? Milline lollus. Tõesti, ma tundsin / tunnen seda , et armastan teda, aga iga päevaga saame me vanemaks ja targemaks, seega...

It never crossed my mind
That there would be a time
For us to say goodbye
What a big surprise

byee