Miskipärast on väga palju lugusi mille sõnad meenutavad mulle viimasel ajal minu ja Taavi kadunud suhet. Üllatav, et ma suudan seda viimasel ajal rahulikult võtta, aga vahel tekitab see isegi imeliku ja ebameeldiva tunde, et ma teda enam nii palju ei igatse või, et ta ei helista mulle või vastupidi. No nii see lihtsalt on, et elus on ka muud mille üle olla õnnelik või keegi muu kelle üle rõõmus olla. Aga siiski on see sama Taavi minu mõte nr. 1 iga päev! Mõtetes ma tõesti ei suuda temast loobuda, aga mismõttes meie kes me oleme nii noored sellistel asjadel laseme oma elul seisma jääda? Milline lollus. Tõesti, ma tundsin / tunnen seda , et armastan teda, aga iga päevaga saame me vanemaks ja targemaks, seega...

It never crossed my mind
That there would be a time
For us to say goodbye
What a big surprise

byee