et uinuda ei saa
ma ju sageli
ja, nii laulab Tanel Padar oma laulus Tahan elada, mida ma viimasel ajal umbes 15 korda päevas kuulan ja laulan. Aga kui aus olla , siis tegelikult on päriselt ka nii. Ma ei jää enam õhtuti magama, sest ma viimasel ajal ei mõtle muust kui , et tahaks ajast tagasi teleporteerud ja kõike uuesti ja paremini teha. Ma ärkan öösiti üles, sest ma näen liiga ilusaid unenägusi ning hommikul ärgates olen hullult kindel, et see kõik oligi päriselt, aga hiljem pean siiski pettuma ja halva tujuga kooli minema...
Ma pean, ent raske rääkida
tormist minu sees,
mil ümber kõik on vait
mu sees.
tormist minu sees,
mil ümber kõik on vait
mu sees.
Ma päriselt ka tunnen kuidas mu sees koguaeg üks asi kripeldab ja tihti peale üksi olles pisarad silma toob. Ma võin ju mõnele lähedasemale sellest kurta, aga seda, mida ma päriselt tunnen ning tegelikult välja ei näita, on miski, mis mind iga päev omamoodi lõhub.
Ma ärkasin hommikul hea tujuga, sest see unenägu mida ma nägin tundus nii reaalne ja nii ilus. Ma olin üle pika aja nii õnnelik kuniks ma aru sain, et see tegelikult ei olnudki reaalne. Ma ei kujuta ette kuidas ma endaga edaspidi toime tulen, sest ma tunnen konkreetselt hingelist murdumist. FUCK YOU!