see you soon jahh

Ma nagu hooliks vaid ühest asjast ja see on väga halb. Ma ei taha tegelikult, et ma mõtleks vaid ühele. Tegelikult ma üleüldse kardan selliseid asju, sest olen ühe korra juba pidanud seda piina tundma ja see oli midagi kohutavat.

Teate, kui halb tunne see tegelikult on, kui Sa iga päev kuuled seda häält mis Sind faking õnnelikuks teeb, sest see on just Sulle niiiiiiiiii kuradima armas, aga tegelikult tead, et näed teda lähiajal vaid pmst. sekundiks. See on niiiii hullult halb tunne jah just, halb!

Mulle vahel nii meeldib probleeme välja mõelda, oeh , niii meeldib ja siis nende käes kannatada ja just kõige olulisema inimese kaela see kõik ajada. Nii saab ju alati riielda omavahel, jess. Tegelikult tead koguaeg sisimas , et see kõik on Su enda süü ja tegelikult ju probleemi pole. Hah, tegelt minu jaoks on alati kusagil probleem nohh...õõh.

Kõlaritest kostub Coldplay-see you soon...psh!!!!

Igatsus on asi mida ma praegusel ajal kõige rohkem vihkan. Vahel torkab pähe isegi mõte miks ma üldse oma ellu siis sellise ilusa, kuid tohutult valusa asja tekitanud olen. Sest jah , kui see juba on siis Su hing ( vähemalt minul jah) ei lase sel enam lahkuda või nohh juhul kui tõesti peab seda tegema siis tohutult valusalt. Oh god how i hate that! Ma konkreetselt ei jõua ära oodata, et lõppeks õppeaasta 2010/2011, sest pärast seda aastat on igatahes loodetavasti minul elu palju ilusam ja lihtsam ja vähem tujutsemist.

(mulle tegelikult ju ei meeldi, kui inimesed blogisse halavad, aga nohh, kohati on see selleks just õige koht, on või?)

one day maybe we'll meet again

Alles paar tundi tagasi oli mul peas mõtteid , mida siia kirja panna, aga nüüd on need nii kadunud, et on kadunud nohh.

Mul on hetkel tunne, et ma lähen kohe hulluks. Ma ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa taluda seda igatsust mis mind hetkel piinab. Tavaliselt suudan ennast ilusate mõtetega lohutada, kui hetkel siiski mitte. Heh Bethi on kurb...aga alles eile olin ma niiiii rõõmus.

Mul on maailma parim peika , kas teate. Ta on nii hea, et parem ei saagi vist olla, vahepeal tegelt saab, aga see on vahepeal. Aga vahel ma ikkagi mõtlen , et mul on peika, aga peika kellest pean olema iga nädal 5 päeva eemal ainult sellepärast, et mingi loll kool on. Ma kirjutan siin küll nagu mingi viimane teismeline , aga nohh seda ma ju olengi ja sedasi ma ju tunnengi...see on tõde nohh :P

Teate kuidas tüütab ära see ,kui iga päev on ühesugune. No päris nii ta ei ole, aga midagi sarnast küll. Iga päev peab nägema samu õpetajaid keda oled just eelneval päeval näinud ja 45 minutit silmitsenud ja kuulanud ja koguaeg need ühesugused näod, kes vastu tulevad (kuid osade üle olen ma tohutult õnnelik, et neid iga päev näha saan). Ja siis see Ühikas, A-maja ja B-maja..iga päev, iga päev, iga päev, iga päev, iga päev ja nii viis päeva nädalas jaa.

Mind valdab hetkel sisemine viha millegi vastu...mille vastu? ma täpselt ei tea.

"nagu maailma jääks seisma"

ja mul on hetkel väikse müü soeng btw.

Tu....

Istun taaskord oma armsa ja pehme voodi peal , kus on tore mõtteid mõlgutada. Praegusel hetkel arutlen mõtetes selle üle kas raatsin oma punase pea tagasi pruuniks värvida. AHSOO JAH!

Veel tahaksin ma leida vastust küsimusele , miks on kool nii pealetükkivalt nõme? Miks see ei võiks olla tore ja meeldiv? Hahaaaa, tegelikult ma tean...sellepärast, et ma TAHAN KOJU! vot tak. Kodus on nt. Lotta kes on alati esimene, keda ma koju sisse astudes näen ja kallada saan ( ta alati pissub selle peale)...TA ON NII ARMAS KUTSA MUL JAA!

Tegelt mulle meeldib kohati koolis, sest seal mul on kaks toredat söbranjet. ...ssu... ja ...ke...(Annika ja Laura) No kuidas mul saaks nendega igav hakata, kui ühega saab koguaeg lolli mängida ja teisega samuti. Ühega niisama ajad pada ja teed lollusi, teisega pildistad lõualotte ja siis naerad selle peale nii, et pissu tuleb püksi ( hiihii, natuke liialdasin)

Kell on taaskord tohutult palju ja ma pean hommikul väga varakult ärkama, et jõuda eriala tundi...böö. Niisiis, Bethi, miks Sa ei maga? Nii tore on ju ennast noomida.:)

Aa ja täna juhtus midagi imelikku. Läksin kuskil kella seitsme aeg õhtul voodisse, et niisama lebotada ja jäin kogematta magama.Ärkasin selle peale, et mingi imelik elukas tegi mu toas häält. SEE OLI HERILANE!(kes veel ei tea, siis ma kardan neid väga) Jooksin siis selle peale ukse juurde ja passisin seal mõnda aega. Järsku ei kuulnud ma teda enam ja ta oli täielikult kadunud. huvitav kuhu kohta ta niiviisi võis minna.oeh. Loodan sügavalt ,et ta öösel mu kaissu ei taha tulla.

Ja veel ei tunne ma, et oleksin tänasest kooli päevast midagi saanud. Ma ei tunne, et oleks targemaks saanud, sest kolmapäevad on kuidagi kohutavalt uimased ja seda ALATI. Ühesõnaga Geograafias mis oli esimene tund ma lihtsalt uimerdasin ja bioloogias mis on maailma uimaseim tund ma lihtsalt magasin ja magasin. Ülejäänud tunnid ma isegi ei mäleta mis juhtus, sest sellest hetkest seal oli kõik nii uimane, sest me kõik olime nii unised.

"i have spoken"

Ma ei viitsi enam ja ma üldse ei tea miks ma blogitasin just...aa tean küll, meil oli Lauraga kokkulepe!

Byeeeee guys:)

see on see

Tahaksin tohutult andestust paluda kuid samas tahaksin, et minult andestust palutaks. Miks teevad üksteist armastavad inimest teineteisele haiget. Ma arvan , et sellele ma nii lihtsalt vastust ei leia kuna viimasel ajal juhtub seda ikka minuga. Tegelikult sisimas ma siiski tean kuivõrd õnnelik ma selle inimese üle ja omaltpoolt väidetavalt teda armastan, sest kes teab mis see armastus tegelikult on, aga vähemalt minu jaoks on see just see. Ja see on üks nendest vähestest asjadest mida hetkel oma elus kõige vähem kaotada tahan.

Ma armastan Sind, T.R.

tuli tuju

Mulle ei meeldi siin , mulle ei meeldi koolis. Koguaeg tahtmatult pean lugema kordi , kui palju peab veel magama, et oleks jälle reede ja saaks taaskord koju naasta. See tunne mis valdab, kui Sa astud rongist üle pika aja maha ja esimene mõte mis pähe lööb "Kadrina,Kodu" on nii mõnus tunne. Kadrina, ega see polegi just midagi suurt, suvel see koguaeg küll nii tore polnud, aga kooliajal on see nii mõnus vaheldus. Aga Kadrina, see on mu kodukoht ja seal elavad siiski kõige armsamad ja paremad inimesed keda ma niiii tohutult siin Tallinnas igatsen. Issi ja emme muutuvad ka iga päevaga aina armsamaks, oh teid!:) Ja Taavi-see tüüp on hämmastav ikka. Ta muudab mu elu ebareaaselt liiga ilusaks. Ja ma igatsen oma õde ka imelikul kombel väga. Pole harjunud, et ta kusagil nii kaugel nii pikaks ajaks ära on. Aga tal läheb väga hästi ja see on põhiline ja ega ta sinna igaveseks jää, niiet pole hullu.

Ma olen alati arvanud, et laupäevad on nädalas kõige paremad päevad, aga et laupäev oleks nii fantastiline , kui ta seekord oli poleks ma eales uskunud. Sel päeval ei juhtunud üldsegi mitte midagi niii evatavalist, aga see oli võrratu! Aitäh Taavi:) Tore oli Sinuga Tänapäeva Tuhkatriinut ka vaadata!:Dsors.

Veel olen ma mõelnud, et miks ma just selline olen. Vahel kui midagi ütlen või teen ning hiljem selle peale mõtlema hakkan siis tundub mulle, et ma oleks justkui konkreetne taun. Selle peale tuleks vist öelda " this is who i really am" mis on loomulikult Jared'i lemmik lause.

Tegelt mis ma siin jauran. Elu on ju tegelikult super. Praegu istun oma ühika toas nr. 316 läpaka taga kirjutades blogi ja minu kõrval voodis on imearmas toakaaslane Kristel kes mängib paberi peal mingisugust mängu. Tundub üsna elu eksole. Ei tegelikult on jube rahulik ja mõnus oma hilisõhtuid niiviisi veeta, jah on.

Sõbrakesed, ilusat lolli kooli teile! Ärge muretsege, sest nädalavahetused on ka õnneks olemas, mis meid lohutavad! No ma ju tegelikult ei tea , ehk teile mõnele kes suvatseb mu blogi lugeda, meeldib kool, aga lihtsalt seljuhul ma ei mõista teid.

"ma hakkan väsima" " ok tsau" ( ütles kord üks tore poiss otse siitsamast keskast, joostes tüütuid metsaringe)