Mul on hetkel tunne, et ma lähen kohe hulluks. Ma ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa taluda seda igatsust mis mind hetkel piinab. Tavaliselt suudan ennast ilusate mõtetega lohutada, kui hetkel siiski mitte. Heh Bethi on kurb...aga alles eile olin ma niiiii rõõmus.
Mul on maailma parim peika , kas teate. Ta on nii hea, et parem ei saagi vist olla, vahepeal tegelt saab, aga see on vahepeal. Aga vahel ma ikkagi mõtlen , et mul on peika, aga peika kellest pean olema iga nädal 5 päeva eemal ainult sellepärast, et mingi loll kool on. Ma kirjutan siin küll nagu mingi viimane teismeline , aga nohh seda ma ju olengi ja sedasi ma ju tunnengi...see on tõde nohh :P
Teate kuidas tüütab ära see ,kui iga päev on ühesugune. No päris nii ta ei ole, aga midagi sarnast küll. Iga päev peab nägema samu õpetajaid keda oled just eelneval päeval näinud ja 45 minutit silmitsenud ja kuulanud ja koguaeg need ühesugused näod, kes vastu tulevad (kuid osade üle olen ma tohutult õnnelik, et neid iga päev näha saan). Ja siis see Ühikas, A-maja ja B-maja..iga päev, iga päev, iga päev, iga päev, iga päev ja nii viis päeva nädalas jaa.
Mind valdab hetkel sisemine viha millegi vastu...mille vastu? ma täpselt ei tea.
"nagu maailma jääks seisma"
ja mul on hetkel väikse müü soeng btw.
No comments:
Post a Comment