i miss miss

Oeh, ma pole nii ammu sedamoodi igatsust tundnud. Tavaliselt on ikka nii, et peab samaaegselt igatsemisega tujutsema ka, aga seekord mitte. Mul on peaaegu koguaeg see nädal hea tuju olnud. Ma ei saa isegi aru miks, sest projektinädal ei ole just mu lemmik. Aga aeg läheb niiiii kiiresti ja on jäänud ainult loota, et see ka järgmine nädal kiiresti läheb.

Uskumatu, aga vähem kui kahe nädala pärast saan ma täisealiseks. Ma mäletan kuidas ma sellest 16 aastasena unistasin. Enam ei ole see minu jaoks nii eriline ja võibolla just sellepärast, et ma olen seda nii kaua oodanud. Aga siiski, 22. on koolis jõuluball ka ja mul on au sinna minna kõige armsama ja ilusama noormehega;) (musi, Taavi!)

Ma igatsen nii kodu, emmet,issit, Georgi, Jürgenit, Annit, Lottat,Betsit, TAAVIT kõikekõike mida siin ei ole, aga see eest on siin sõbrad:)

Järgmine nädal juhtub see, mis pole juhtunud juba väga ammu- MA NÄEN ÜLE TOHUTU PIKA AJA OMA ÕDE:) Ma igatsen teda tohutult( umbes viis aastat tagasi poleks ma arvanud,et siuke asi nagu õeigatsus üdse eksisteerib).

Pmst. praegu on projektinädal ja mulle ei meeldi see üldse!!!!

1.advent

Ma küll ei mäleta missugused on olnud minu eelnevad advendid läinud aastatel , kuid tänane ma arvan ,et jääb mulle meelde.

Täna mõistsin, et tõde on siiski jep ... kõige valusam. Ja ma loodan ,et see hetkeline tunne läheb üsna pea üle. Ma tunnen kuidas tahaks suuta teha üht asja mida ma tegelikult ei suuda. Kohutav kui nõrk ma vaimselt ikka olen.

Minus on siiski veel rõõmu ka...natuke peab alati seda ju olema. Aga mind häirib mõte, et ma ei tunne rõõmu enam/hetkel selle üle mille üle tavaliselt. Aga siiski rõõm peitub jõuludes ja minu 18ndas sünnipäevas , mis on lausa umbes 4 nädala pärast.

Ahjaa, ma veetsin praktiliselt terve nädalavahetuse J.Paku festivalil. See oli isegi peaaegu tore, sest seal oli naljakas. Veendusin ,et soomlased on ikka tohutult , mis tegi mulle millegipärast nalja:D

Mu jutt ei jookse noh...

öö vastu lolli esmaspäeva

Hei! Long time no see kas pole? Aga viimasel ajal pole tõesti olnud nii suurt blogi kirjutamise igatsust.

Pahaihti tekib see tunne, et " just nüüd on õige hetk kirjutada blogi" just siis, kui tuju on veidi kehv, aga mulle ei meeldi see...

Noh tegelikult on mul alati pühapäeva õhtuti halb tuju, sest ma kohe üldse ei salli esmaspäevi!!!!!Mis saaks olla hullem , kui uue koolinädala algus, oeh! Ma juba praegu tunnen puudust nädalavahetuse tundest. Alles ma mäletan oli see hetk pimedas toas, lemmikul voodil vedeledes koos kõige armsamaga, kui ma sain öelda" nii hea on mõelda, et praegu on alles reede". Ja kui palju nüüd sellest alles on? Kahjuks kõigest mõned tunnid ja siis peab seadma sammud taas rongi peale ja uuesti kooli. Ja taaskord tuleb hakata mõtlema ,et mitu ööd küll on magada, et oleks uuesti reede.

Tunnen siiani ninas seda suurepärast hõngu ja igatsen,

SEE YOU SOON!

Ma vihkan seda ,et inimestel on erinevad põhimõtted. Pahatihti võivad need inimesed tülli viia ja see on halb. Või siis tekitab see lihtsalt Sinu sees väga imeliku tunde nii, et Sa lihtsalt ei saa ühtki sõna suust.Tegelikult on nii, et ma tohutult armastan seda ,et on vaheaeg. Ma armastan seda, et minu jaoks ei ole vaja vaheaega täis alkoholi ja pidu vaid minu jaoks on vaja lihtsalt parajat p

uhkust, et ma saaks olla eemal kõigest sellest

mis on seal, kus ma praegu õnneks ei ole.

Mulle nii meeldi

s see, et ma

saabusin reedel Kadrina koos Annikaga ja meil oli tore olla koos oma lemmikutega. See oli niiiiii tohutult tore ja hea veeta temaga need kaks päeva ja nüüd ma igatsen seda taga. Veel meeldib mulle see, et ma saan iga päev kallistada Taavit ainult tänu sellele ,et on vaheaeg(AITÄH!) Ja peale selle kõige meeldib mulle veel rumm ka tegelikult, sest seda oli taaskord rõõm juua reedel koos oma sõberitega. Aa ja siis veel meeldib mulle see, et ma saan alustada oma hommikuid kodus mitte ühikas ja

mõtlemata, et appiappi, KOOLI!

TÄNA ON MINU KALLI KUTS

A LOTTA SÜNNIPÄEV, KES SAAB 5 AAS

TASEKS!!!!:) PALJU ÕNNE

TALLE:) MUSIMUSI.

I WANT A LAST CALL OF THE NIGHT, I WANT SOMEONE TO SAY GOODNIGHT TO.

Sedamoodi ükskõiksus pole mitte midagi minu jaoks...

ööd

Nostalgitsen ja see ei meeldi mulle. See ei meeldi mulle, sest see tekitab alati minus sihukese imeliku tunde. See tunne ei ole halb ega hea vaid ma ise ka ei tea missugune. Tegelikult ma peaks ju õnnelik olema , et mul on nii tohutult lahe seltskond lemmikuid, kes on mulle nii head sõbrad:) Aga ma lihtsalt olen vist liialt kannatamatu , et oodata järgmise korrani...kuid siiski on hea teada, et ma pole ainus.

Ma arvasin , et see on kohati nii tore, et ma haigeks jäin. See tegelikult oligi tore, kuna ma sõitsin koju , nautisin kodus olemist , mida ma ju tegelikult üldse tihti teha ei saa. Aga nii imelik kui see ka poleks tuleb mul kodus olles kooli järele mingisugune pisike igatsus. Ma tõesti loodan , et see on süümepiinadest, sest mulle tegelikult üldse ei meeldi kool. Nii palju kui neid kordi ka poleks , mõtlen ma alati Taavi kaisus olles, et mind ei huvita miski muu , ei huvita, sest see tunne on liiga fantastiline, aga reaalsusesse tagasi tulles pean kahjuks siiski taas kurvastama.Vahel on siiani tunne, et elan suves...kool algas vist liiga kiiresti.I'm just tired of doing the same old shit everyday. Nagu ma juba oma eelnevates postitustes olen kirjutanud, siis rikub minu koolielu just see sama ühikas kõige kõige enam. See on minu jaoks juba vastik , ma ei jõua ära oodata, mil ma sealt ükskord tulema saan. Ma mäletan , kui minu vanem ja targem õde lausus veel keskas käies ja lõpuklassis , kui mina veel ühikast vaimustuses olin , et " Küll tuleb aeg, kui Sina ka enam siin ei taha elada" , ma küll ei uskunud seda tookord, kuid nüüd oojaa ,kuidas usun.

Tegelikult ma ei taha seda kõike üldse nii palju siin vihata ja jätta endast siin selle postitusega nõmeda puberteediku muljet, aga nii lihtsalt on.

byee guys.

mina lihtsalt armastan teid , sõbrad!

Ja jälle on taaskord sama tunne mis on alati peale nv.'st koos oma lemmikutega, igatsus.

Ühesõnaga oli reedel üks tohutult hea õhtu koos kõige armsamatega. Ottomar ja Tiibet tähistasid koos meie kõige armsama seltskonnaga oma 18ndat sünnipäeva KLOOGAL!

Ega nohh see reede hommik kuni kella 14.5oneni polnudki nii tore, einoh just sellep. , et kool oli muidugi. Aga peale seda läksime me annikaga käbekiirelt poodi, ostsime sealt õhtuks natukene vajalikke asju, sõime ning seadsime sammud Laura poole! Oi kui tore on alati enne selliseid pidusi ennast kolmekesi koos natukene üles lüüa ja lolli juttu ajada. Kui olime end korda saanud läksime 18.04 Kivimäelt rongi peale, kus olid ka poiskad ning sõitsime aina lähemale Kloogale kuni lõpuks ka sinna kohale jõudsime.

Einoo nagu iga pidu ei saanud alguses vedama ja pärast pidama, aga nohh , eks Taavi sai ikka väga kergelt pidama ( sors. ) :D Kõigil oli lõbus, seltskond klappis niii hästi nagu alati ja nalja sai paljupalju. Peale joomismänge oli kõigil veel lõbusam. Ei tasu mainimatta jätta muidugi meie nelja ( Laura, Taavi, Tiibeti ja minu) 30stm-the kill esitust...siiamaani ajab naerma:D

Aga nohh, mis ma ikka laterdan...igatahes, need inimesed on mu lemmikutest lemmikumad! love u , guys!

see you soon jahh

Ma nagu hooliks vaid ühest asjast ja see on väga halb. Ma ei taha tegelikult, et ma mõtleks vaid ühele. Tegelikult ma üleüldse kardan selliseid asju, sest olen ühe korra juba pidanud seda piina tundma ja see oli midagi kohutavat.

Teate, kui halb tunne see tegelikult on, kui Sa iga päev kuuled seda häält mis Sind faking õnnelikuks teeb, sest see on just Sulle niiiiiiiiii kuradima armas, aga tegelikult tead, et näed teda lähiajal vaid pmst. sekundiks. See on niiiii hullult halb tunne jah just, halb!

Mulle vahel nii meeldib probleeme välja mõelda, oeh , niii meeldib ja siis nende käes kannatada ja just kõige olulisema inimese kaela see kõik ajada. Nii saab ju alati riielda omavahel, jess. Tegelikult tead koguaeg sisimas , et see kõik on Su enda süü ja tegelikult ju probleemi pole. Hah, tegelt minu jaoks on alati kusagil probleem nohh...õõh.

Kõlaritest kostub Coldplay-see you soon...psh!!!!

Igatsus on asi mida ma praegusel ajal kõige rohkem vihkan. Vahel torkab pähe isegi mõte miks ma üldse oma ellu siis sellise ilusa, kuid tohutult valusa asja tekitanud olen. Sest jah , kui see juba on siis Su hing ( vähemalt minul jah) ei lase sel enam lahkuda või nohh juhul kui tõesti peab seda tegema siis tohutult valusalt. Oh god how i hate that! Ma konkreetselt ei jõua ära oodata, et lõppeks õppeaasta 2010/2011, sest pärast seda aastat on igatahes loodetavasti minul elu palju ilusam ja lihtsam ja vähem tujutsemist.

(mulle tegelikult ju ei meeldi, kui inimesed blogisse halavad, aga nohh, kohati on see selleks just õige koht, on või?)

one day maybe we'll meet again

Alles paar tundi tagasi oli mul peas mõtteid , mida siia kirja panna, aga nüüd on need nii kadunud, et on kadunud nohh.

Mul on hetkel tunne, et ma lähen kohe hulluks. Ma ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa taluda seda igatsust mis mind hetkel piinab. Tavaliselt suudan ennast ilusate mõtetega lohutada, kui hetkel siiski mitte. Heh Bethi on kurb...aga alles eile olin ma niiiii rõõmus.

Mul on maailma parim peika , kas teate. Ta on nii hea, et parem ei saagi vist olla, vahepeal tegelt saab, aga see on vahepeal. Aga vahel ma ikkagi mõtlen , et mul on peika, aga peika kellest pean olema iga nädal 5 päeva eemal ainult sellepärast, et mingi loll kool on. Ma kirjutan siin küll nagu mingi viimane teismeline , aga nohh seda ma ju olengi ja sedasi ma ju tunnengi...see on tõde nohh :P

Teate kuidas tüütab ära see ,kui iga päev on ühesugune. No päris nii ta ei ole, aga midagi sarnast küll. Iga päev peab nägema samu õpetajaid keda oled just eelneval päeval näinud ja 45 minutit silmitsenud ja kuulanud ja koguaeg need ühesugused näod, kes vastu tulevad (kuid osade üle olen ma tohutult õnnelik, et neid iga päev näha saan). Ja siis see Ühikas, A-maja ja B-maja..iga päev, iga päev, iga päev, iga päev, iga päev ja nii viis päeva nädalas jaa.

Mind valdab hetkel sisemine viha millegi vastu...mille vastu? ma täpselt ei tea.

"nagu maailma jääks seisma"

ja mul on hetkel väikse müü soeng btw.

Tu....

Istun taaskord oma armsa ja pehme voodi peal , kus on tore mõtteid mõlgutada. Praegusel hetkel arutlen mõtetes selle üle kas raatsin oma punase pea tagasi pruuniks värvida. AHSOO JAH!

Veel tahaksin ma leida vastust küsimusele , miks on kool nii pealetükkivalt nõme? Miks see ei võiks olla tore ja meeldiv? Hahaaaa, tegelikult ma tean...sellepärast, et ma TAHAN KOJU! vot tak. Kodus on nt. Lotta kes on alati esimene, keda ma koju sisse astudes näen ja kallada saan ( ta alati pissub selle peale)...TA ON NII ARMAS KUTSA MUL JAA!

Tegelt mulle meeldib kohati koolis, sest seal mul on kaks toredat söbranjet. ...ssu... ja ...ke...(Annika ja Laura) No kuidas mul saaks nendega igav hakata, kui ühega saab koguaeg lolli mängida ja teisega samuti. Ühega niisama ajad pada ja teed lollusi, teisega pildistad lõualotte ja siis naerad selle peale nii, et pissu tuleb püksi ( hiihii, natuke liialdasin)

Kell on taaskord tohutult palju ja ma pean hommikul väga varakult ärkama, et jõuda eriala tundi...böö. Niisiis, Bethi, miks Sa ei maga? Nii tore on ju ennast noomida.:)

Aa ja täna juhtus midagi imelikku. Läksin kuskil kella seitsme aeg õhtul voodisse, et niisama lebotada ja jäin kogematta magama.Ärkasin selle peale, et mingi imelik elukas tegi mu toas häält. SEE OLI HERILANE!(kes veel ei tea, siis ma kardan neid väga) Jooksin siis selle peale ukse juurde ja passisin seal mõnda aega. Järsku ei kuulnud ma teda enam ja ta oli täielikult kadunud. huvitav kuhu kohta ta niiviisi võis minna.oeh. Loodan sügavalt ,et ta öösel mu kaissu ei taha tulla.

Ja veel ei tunne ma, et oleksin tänasest kooli päevast midagi saanud. Ma ei tunne, et oleks targemaks saanud, sest kolmapäevad on kuidagi kohutavalt uimased ja seda ALATI. Ühesõnaga Geograafias mis oli esimene tund ma lihtsalt uimerdasin ja bioloogias mis on maailma uimaseim tund ma lihtsalt magasin ja magasin. Ülejäänud tunnid ma isegi ei mäleta mis juhtus, sest sellest hetkest seal oli kõik nii uimane, sest me kõik olime nii unised.

"i have spoken"

Ma ei viitsi enam ja ma üldse ei tea miks ma blogitasin just...aa tean küll, meil oli Lauraga kokkulepe!

Byeeeee guys:)

see on see

Tahaksin tohutult andestust paluda kuid samas tahaksin, et minult andestust palutaks. Miks teevad üksteist armastavad inimest teineteisele haiget. Ma arvan , et sellele ma nii lihtsalt vastust ei leia kuna viimasel ajal juhtub seda ikka minuga. Tegelikult sisimas ma siiski tean kuivõrd õnnelik ma selle inimese üle ja omaltpoolt väidetavalt teda armastan, sest kes teab mis see armastus tegelikult on, aga vähemalt minu jaoks on see just see. Ja see on üks nendest vähestest asjadest mida hetkel oma elus kõige vähem kaotada tahan.

Ma armastan Sind, T.R.

tuli tuju

Mulle ei meeldi siin , mulle ei meeldi koolis. Koguaeg tahtmatult pean lugema kordi , kui palju peab veel magama, et oleks jälle reede ja saaks taaskord koju naasta. See tunne mis valdab, kui Sa astud rongist üle pika aja maha ja esimene mõte mis pähe lööb "Kadrina,Kodu" on nii mõnus tunne. Kadrina, ega see polegi just midagi suurt, suvel see koguaeg küll nii tore polnud, aga kooliajal on see nii mõnus vaheldus. Aga Kadrina, see on mu kodukoht ja seal elavad siiski kõige armsamad ja paremad inimesed keda ma niiii tohutult siin Tallinnas igatsen. Issi ja emme muutuvad ka iga päevaga aina armsamaks, oh teid!:) Ja Taavi-see tüüp on hämmastav ikka. Ta muudab mu elu ebareaaselt liiga ilusaks. Ja ma igatsen oma õde ka imelikul kombel väga. Pole harjunud, et ta kusagil nii kaugel nii pikaks ajaks ära on. Aga tal läheb väga hästi ja see on põhiline ja ega ta sinna igaveseks jää, niiet pole hullu.

Ma olen alati arvanud, et laupäevad on nädalas kõige paremad päevad, aga et laupäev oleks nii fantastiline , kui ta seekord oli poleks ma eales uskunud. Sel päeval ei juhtunud üldsegi mitte midagi niii evatavalist, aga see oli võrratu! Aitäh Taavi:) Tore oli Sinuga Tänapäeva Tuhkatriinut ka vaadata!:Dsors.

Veel olen ma mõelnud, et miks ma just selline olen. Vahel kui midagi ütlen või teen ning hiljem selle peale mõtlema hakkan siis tundub mulle, et ma oleks justkui konkreetne taun. Selle peale tuleks vist öelda " this is who i really am" mis on loomulikult Jared'i lemmik lause.

Tegelt mis ma siin jauran. Elu on ju tegelikult super. Praegu istun oma ühika toas nr. 316 läpaka taga kirjutades blogi ja minu kõrval voodis on imearmas toakaaslane Kristel kes mängib paberi peal mingisugust mängu. Tundub üsna elu eksole. Ei tegelikult on jube rahulik ja mõnus oma hilisõhtuid niiviisi veeta, jah on.

Sõbrakesed, ilusat lolli kooli teile! Ärge muretsege, sest nädalavahetused on ka õnneks olemas, mis meid lohutavad! No ma ju tegelikult ei tea , ehk teile mõnele kes suvatseb mu blogi lugeda, meeldib kool, aga lihtsalt seljuhul ma ei mõista teid.

"ma hakkan väsima" " ok tsau" ( ütles kord üks tore poiss otse siitsamast keskast, joostes tüütuid metsaringe)

Üks hetk on kõik nii hästi ja järgmisel hetkel tunnen ennast kohutavalt halvasti. Ma ei tea kas kujutan seda kõike endale ette või on lihtsalt asi selles, et kardan suve lõppu. Suvi on minujaoks läbi. Mitte midagi head enam ma selles ei leia. Hetkel ma ei salli seda, et inimestel aksepteerivad tunded, sest ma tunnen ennast nii sandisti kui üldse võimalik. Ma ei kujuta ette kas see on tõsi või ei, aga inimesed kui ignoreeriks, fuck küll!

..ja ma tahan ärgata keset ööd ning sosistada Sulle

Olles jälle kell 100 öösel üleval tunnen nüüd kuidas vajan just selle sama inimese lähedust. Tunne see on jube tühine ja hirmul millegi ei tea mille ees. Üle pika aja valatud pisarad. Pisarad mille tekitas miski,mis pole tegelikult päris. Tegelikult ju kohati on ka. Siinkohal tahan mainida kuidas ma oma perekonda armastan! Jah mu elus on tõesti inimesi keda TÕESTI armastan ju nii vähe ja pluss veel paar looma. Ja inimesed, teate, kui pole inimest kellele muresid kurta ja halada siis just Su armas kodukoer on alati suuur sõber. Peaks siinkohal tänama oma armsat Lottat! Ei inimesed, ärge pidage mingi järjekordseks idioodiks kes koguaeg oma koerale halab ja ainult talle oma saladusi usaldab. Tegelikult võibolla olekski parem , sest loomad ju ei saa rääkida..oo really...? Ei tegelikult ma pole mingisugune (jällema ütlen selle sõna) idioot kes ei suuda ühtki inimest usaldada. Mina arvan , et igal inimesel on vaja vähemat üht inimest keda usaldada, sest usaldus on ju siin maailmas nii tähtis...on siis või? On.

Mõeldes tagasi filmile mis mind täna suurde masendusse viis. Miks ei või igal inimesel olla võrdsed võimalused elamiseks? Miks peab üks põdema haigust mis võtab temalt ta elu kui samal ajal teine saab tema kõrval rahulikult edasi elama. See kõik on nii kohutavalt ebaaus.Selliseid filme vaadates tunnen , et tahaksin olla imetegijast arst kes ravib kõik inimesed terveks. Vahel nagu praegu ma tunnen, et mõtlen liiga palju lollusi.

Head öööööööööööööd!

Ei, see ei tohi läbi saada! Suvi ei tohi läbi saada!!! Mind morjendab see mõte, et selle lolli asjani ehk koolini on jäänud vaid vähem kui kolm nädalat!

Ma tunnen ennast nii hästi selles mõnusas suves koos oma armsate semudega. Nädalavahetus oli ka superluks! Laura tuli ka külla lõpuks:) Tegime isegi "message in a bottle" ära. Ja appi kui piinlik on tagantjärgi mõelda mida ma omaltpoolt sinna kirja panin, aga mitte vähemalt nagu Laura-"i believe in alcohol", aga noo see on tema põhilause niiet pole hullu :D

Ja ma ei suuda mõista noori kes ei taha nooruses elu nautida, tehke seda, sest elu on kuradi fantastiline!!!!:)

täiega böö

Sõbrad, kas teie teate mis tunne see on , kui Sa igatsed nii palju, et mine või lolliks ja samaaegselt on sees niiiiii tohutu tühi tunne. Mina tean ja tunnen seda praegu...appi!

koguaeg pea täis mõtteid

Naljakas kuidas inimesed kaasaarvatud mina muud ei tee , kui koguaeg ainult mõtlen. Viimasel ajal liiguvad mõtted asja peal , millega ma tegelikult oma elus veel ei tegele , aga unistus on suur!!!! Ma nii tahan , et minu unistus läheb ka täide nagu filmides see alati õnnelike inimestega juhtub!Palun!

Mu mitte silmarõõmuks vaid kõrvarõõmuks on taaskord flyleaf! oh god, i love them!!!!

Ma mõtlen veel , et äkki ma praegu vaikselt rikun oma tulevikku...mu hirm tuleviku ees on imelikul kombel praegusel ajal suur. Aga ei tohi olla, tuleb saada hakkama.

Aga teate, mind viis neljapäeval iga samm lähemale Tallinnale ja ma lõpuks sain sinna jeeee!!! See on hämmastav, kui hea on alati kaugel olevaid sõpru näha! Sest Tarmo ja Ilja on mu vaieldamatud lemmikud:) Ja samal päeval sai minul ja Taavil pool aastat täis ja me oleme õnnelikud ja jätkame samas vaimus:) Inimesed, armastage te ka, see on nii lahe!

Seljataga on jälle üks tore nädalavahetus. Olenematta sellest , et ma pmst. 4 päeva järjest niisama vedelesin sain ma vastutasuks omale neljapäeval Taavi ja kohe peale seda nädalavahetuse täis kõike toredat.

Ühesõnaga läksime me reedel Püssi Pungile. Seal oli väga chill. Nalja sai jne. Mis kõige parem-ma nägin Annikat peaaegu üle kahe kuu!:) Tuleb tõdeda , et seal esines nii mõnigi hea bänd...üle pika aja oli sellisel üritusel olla ülimalt hea. Tänu telgis magamisele olid meil Taaviga hommikul kaelad niii kanged. Hommikul, kui teised hakkasid rongi peale liikuma polnud meie veel kindel millal tahame Kadrina tagasi tulla. Lõpuks tulime liiga hilja selle peale , et ka rongiga minna ja jäime sellest maha. Õnneks õnnestus meil ainult veidikene hiljem bussi peale saada. Nii trippisime koju tagasi.

Ai kurja , kuidas ma vihkan pühapäevi. Isegi suvel. See päev tekitab minus nii touhutult ebameeldivat tunnet. Sihukest tühja tunnet. Sellepärast ootangi juba järgmist nädalavahetust, et saaks jälle midagi lahedat korda saata.

...ja nüüd ootab Bethi tohutult reedet ja Taavit! love u ja saagu Sul see töö juba kiiiiiiiresti läbi:(

ööelu

Kas ei peaks olema , et inimesed magavad juba pool kolm öösel. Mõni mõtleb , et psh mis see pool kolm öösel ikka on. Mina arvan , et ma peaks ammu magama, sest see on ju teada mihuke kurjutseja ma hommikuti olen. Inimesed, MA ARMASTAN NII VÄGA MAGADA! Kas teil pole see üheks lemmiktegevuseks? Ohh , mulle nii meeldib praegu selle üle arutada, sest kellaaeg on just sobiv. Ma pole siiski ainus unetu, msnis on siiski veel online unetuid. Praegu ma mõtlen , et miks küll ma pidin 22.30 paiku kohvi jooma hakkama...ma oleks võinud oma isule vastu hakata. Nüüd see maksab mulle kätte, aga küll ma magama jään...ehk näen päikesetõusugi ? :)

Ma nüüd otsustasin ühelt teemalt teisele üle minna. Naljakas kuidas inimesed lahku kasvavad. Minevikku jäänud lubadused jääda igavesti kokku või jääda igavesti sõpradeks on nüüdseks lihtsalt mälestused. Ma ju vanasti nii elasin Kadrinas, mul oli siin palju sõpru ja nüüd on nii vähe, et ise ei jõua ka ära imestada. Aga ega ma nii kurb polegi kuna mul on väljaspool kodukohta tohutult toredaid ja imelisi sõpru ! Eriti Sa , L !!! Aa ja muidugi mu süda on siiski kadrinas ( my love ). Naljakas, sest ma olen oma elus arvanud ,et armastust ei ole olemas, sest kui see Sulle ikka haiget teeb , tahad Sa lihtsalt ei muud , kui selle oma elust kustutada. Ei ei ei ma ei taha seda meenutada. Seda on praegu nii aru saada ,et kell on pmst. kolm öösel. Pea on nii sassis , et kõik lollused mida ma oma peas mõtlen tahavad siia blogisse nähtavale tulla, kuid ei , ma ei tohi sellel juhtuda lasta :P

Ma tunnen praegu tohutut rahulolu. Ma ei tea millest see tulevneb...ehk sellest , et ma saan siia blogisse oma igavust peletada ükskõik millest kirjutades. Emme , issi , Väikevend Georg ja Vanem vend Jürgen juba kõik magavad siin kodus ja ma arvan , et õde Mary-Ann koos Rembsiga seal Pärnus , aga loll Susann-Elisabeth lükkab need hetkel magamatta tunnid hommikule. Vbla on see hea, sest siis läheb homne päev kiiremini ja juba siis ongi jälle Taavi Kadrinas!!!! I love how he makes me feel ! He is soooooooo awesome!!!! Armastus on niiiiii lahe ja ma veendun iga päevaga selles aina rohkem. Nii lahe on mõelda, et inimesed keda armastan , armastavad mind. Kas pole mitte lahe " INIMESED ARMASTAVAD SIND " ja Sina saad neid vastu armastada ja igatüht erimoodi. Aga tunded-armastus,viha,kurbus,rõõm jnejne. Kustkohast need üldse tulevad. Kas teie pole selle peale mõelnud ? See on nii imelik, aga see on lahe , et need olemas on , sest ilma nendeta oleks nii igav.

Ma mainin siis lõpuks selle ka ära , et punapead rokivad ja võin uhkelt öelda, et ma olen ka punapea jälle!!!!

Täna hommikul 25. juulil ärkasin selle peale, et mu voodi kõrvale jooksis Georg minu helisev telefon käes " Bethi, telefon!" mina küsisin selle peale " kes see on ?" ja Georg vastas " Taavi Kodu" :D Vastasin siis telefonile , kuid helistaja vajutas just samal hetkel kõne kinni. Ma aimasin, et uudis mis mulle edastada taheti polnud eriti rõõmutoov ja nii ta oligi. Helistasin tagasi Taavile, et küsida miks ta mulle helistas ja selle peale vastas tema, et me siiski täna enam ei kohtu. Nii läks tema Tallinnasse ja mina jäin Kadrinasse.

Hiljem võtsin kapist esimese riideeseme mida selga panna, sest tõesti päris iga päev ma ei ka ei viitsi selle peale mõelda , et " mis ma täna võiks selga panna?". Olgem ausad, ma tegelikult peaaegu iga päev mõtlen selle peale, kuid täna mitte. Nii oli esimeseks hilbuks ( nagu mu isa neid nimetab ) must kleit mille kohta mu õde juba üle kuu aja pärib, sest ta pole seda kordagi näinud. "Bethi , kus Su must kleit on?" , " Bethi , too see must kleit mulle laenata , milline see välja näeb?" nii otsustasingi endast paar pilti teha , sest tegelikult tol hetkel oli mul üsna igav ka ja ennast pildistada on alati üsna tore ( muidugi , kui pildid välja ka tulevad)

Hiljem käsutas ema mu poodi kuivpärmi ostma. Mina käsutasin väikse venna endaga kaasa, sest ma tõesti ei viitsinud sedai gavat teed üksi kõndida. Tema oli tubli ja aitas mind poes-küsis poemüüjalt , et kus se kuivpärm asub , sest ma tõesti ei suutnud seda leida. Hiljem tuli muidugi välja , et see oli terve aeg pmst. mul nina ees.

Tagasi jõudes mõtlesin,et pikutan veidi , aga lõpetasin ikka arvuti taga. Ja siis mõtlesin kirjutada blogi , siin ma nüüd olen. Kirjutan ja kirjutan, aga mitte midagi asjalikku vaid lihtsalt niisama üsnagi tühjast päevast. Aina enam jõuan selguseni , et mu suvi sõltubki pmst. ainult Taavist, sest see on nii ilmselge, et mu kõik päevad mööduvad temaga veetes, aga suva, nii ma ennast õnnelikuna ja hästi tunnengi :)

Ja Sind ma igatsen mu kallis slut! muahh

byee guys! (See oli üks igavuse peletamiseks blogi)

ma armastan

Ma tunnen ennast nii hästi, sest ma armastan ja olen ise armastatud:) Olen nii õnnelik ja tahaks niiväga tänada kedagi või midagi mis viis mind kokku selle inimesega - Taavi Ruudiga. Ta on kõige imelisem inimene minu jaoks terve selle suure maamuna peal. See pool aastat koos temaga on muutnud mu elu 100% paremaks ja ka mind palju rõõmsameelsemaks. Olen õnnelik , et saan teda iga päevaga aina rohkem tundma õppida ja teda aina rohkem armastada. Aga pole olemas raskemat aega minu jaoks , kui on aeg mis pean olema Sinust eemal. Nii hea on mõelda ja teada, et mul on tulevik täis häid aegu ja just koos temaga :):)

Mul on kahju inimestest , kes kunagi ei armasta kedagi ja kes ise ei tunne ennast armastatuna, sest see tunne on maailmaparim,

Aitäh Sulle mu kallis armas Taavi :)

Ma armastan Sind !

Minu parim

Tere armsad sõbrad! Ma pole pikka aega midagi jõudnud siia kirja panna , aga üritan nüüd seda viga parandada...

Vahepeal on juhtunud tohutult palju toredaid asju:

Nt. see , et me käisime klassiga Roosti tripil mis kujunes TOHUTULT lahedaks. Naljakas kuidas meie klass ikka pidutsedes nii ühtehoidvaks muutub , aga see kõik on nii armas. Karaoke oli muidugi midagi väga märkimisväärset.Veel midagi märkimisväärset olid minu ja Laura sõbrad Victor ja Bondüss kellest me nüüdseks enam arvatavasti midagi ei kuule , böö :( Nendega hommikul kella kuueni välja pidutseda oli midagi tohutult lahedat, sest need kaks olid niiiiiiiiiii toredad ja lahedad tüübid.

Ja nüüd on see asi kujunenud nii kaugele, et kõik igatsevad seda trippi taga. Kallis nüüdseks juba TMKK 11. klass, me peame midagi veel suvel korda saatma !!!

Rootsist tagasi tulles tuli meile sadamasse vastu Laura isa kes meid Laura juurde viis. Seal mina veidi tukastasin samalajal , kui Laura meeleheitlikult netis surfas:DKui üles ärkasin tõi Laura isa meile pizzat , mis oli sinnamaani päeva põhisündmus , sest see maitses niiii hästi ja meie kõhud olid niiii tühjad.
Ja siis natukese aja pärast hakkasime Lauraga Kadrina poole sõitma , et Keio sünnipäevale minna. Magasime terve tee rongis ja kohale jõudes olid meil rongijaamas vastas Ottomar ja Taavi :) Siis läksime minu juurde ennast sättima, Taavi ja Ottomar käisid vahepeal poes. Kui valmis olime siis läksime häälega Loobusse, kus toimuski Keio sünna. Alguses oli see ilgelt tore ja kõik oli juhuuuu nii tore ( meil LAuraga oli siiski kolmandat päeva järjest pidu ). Tantsisime ja lällasime ja pidutsesime. Vahepeal tegime Taaviga võrkkiige peal romantikat kahekesi, aga siis tuli Keio ja jätsin poiskad omavahele ja tšillisin Laura , Johanna ja Gunillaga edasi. Kui hommik hakkas lähenema olime me Lauraga üli väsinud ja tuju oli ulme , kui halb. Ühesõnaga suutsin Taavi välja vihastada oma tujutsemisega. Aga tagasi kodu poole minnes leppisime jälle ära, jee :)
Meie Lauraga saime pmst. kiiresi autopeale , aga Ottomar ja Taavi hääleatasid Loobust Kadrinasse 6 tundi. Aga Tänks Keio, Su pidu oli üüber hea :)
Taavi läks 28ndal Soome ja Bethi on kurb, aga tegelt elab üle. Homme on Liinal sünnipäev , vippiduu ja siis on jälle pidu.
Nüüd 6ndal tõmban ise ka Eestist naaksu ja kui ma 15ndal tagasi tulen on elu jälle ilus ja siis on jälle pidupiduuuuu !
Seniks nägudeni sõbraaaad ! :)

SÕBRAD!!!

Mulle tungis pähe just jah sellel samal hetkel siin üks hea ja tore mõte , olenemata sellest, et mul on millegipärast praegu süda paha. KOOLIGA ON ENAMVÄHEM ÜHELPOOL ( kui eksamid välja jätta ) ja siis veel seda ka , et OII KUIDAS MA TEID SÕBRAD ARMASTAN!!!!

Järjekordselt elasin ühes suurepärases nädalavahetuses mida jälle terve nädala otsa ootasin. Nüüd , kui see läbi on , on jälle sihuke meeletult imelik ja tühi tunne. Ma üldse pole harjunud olema kurb , aga nüüd tuleb tunnistada , et ma hetkel tõesti tunnen seda. Ma tean, et ma peaks praegu paljupalju õppima, sest jaaaaaaaaa VIIMANE NÄDAL kooli on veel jäänud!!!! Vahel tunnen , et olen ikka maailma kõige laisem inimene, aga tõesti on asju mida ma viitsin teha ;) Hea on teada, et alati kui midagi on konkreetselt ( vabandust väljendi pärast ) perses , siis mul on Tema , kes on mul kõigekõige rohkem südames ja teeb mu kõik päevad üleni päikeseliseks ( AITÄH TAAVI!!) Muidugi on mul veel mu Quasi Laura on kes on parim olevus terve selle Tallinna peale ja parim minu sõprade seast ... Sa oled märkimisväärne, honey! Ja nemad kaks on need keda ma koguaeg vajan , jee ( okei aitab vist hellushoost )

Tegelikult on nii , et kas keegi ei tahaks kinkida mulle üht suurt viitsmist teha asju mida ma ei viitsi ? ja kas keegi ei tahaks suvevaheaega meile kiiremini kinkida?

Olgem konkreetsed..Taavi , ma armastan Sind !

vot nii

Inimesed, ärge mõelge liiga palju sellele mis pinget pakub ... näiteks nagu koolile. Mõelge parem sellele kõigele heale mis meid ees ootab ... näiteks suvele !!!

Sündmusterohke 29. aprill

Tänane päev oli väga sündmusterohke mistõttu ma lihtsalt olen sunnitud blogi kirjutama.

Päev algas muidugi sissemagamisega. Ärkasin 8.36 ja pidin kell 9.00 juba olema järelvastamises. Imekombel ma jõudsingi. Töö läks halvasti, võibolla oli asi selles, et ma lihtsalt tohutult vihkasin selle õppimist eelmisel õhtul !!! Peale seda hakkas meile Ene e. siis eesti keel , seal käisime ilusti ja kirjutasime isegi tunnikontrolli. Muidugi suutsime Lauraga terve tund arutada ei tea kül lmillest:DJa see arutelu lõppes sellega, et äkki kuulsin klassi eest ." Susann, mis on selle küsimuse vastus ?" ja mina nagu ikka ei teadnud , sest , et jah , polnud aega õpetajat kuulata :D Peale eesti keelt hakkas matemaatika, kus meid Lauraga eraldi istuma sunniti, eriti igav. A ja sinna tundi jõudsime ka stiilse hilinemisega. Üritasime sealgi õppida, aga üsna lootusetu tundus kõik. Matemaatika lõpu poole küsis Tarmo : " ou te inkasse lähete ?" See ettepanek sinna mitte minna tundus liiga ahvatlev , et me ei suutnud vastu panna. Mõtlesime, et okei , paneme siis inglise keelest ja vene keelest poppi ja lähme pärast muusikateooriasse, aga ei, muidugi Laura suutis pool tundi enne muusikateooriat öelda " ma vist ei viitsi minna " Ehk siis me ei läinud sinna keegi ja käisime täna kokkuvõttes kahes tunnis ... kas pole mitte hea saavutus ?

Kuskil veerand viie ajal läksime Lauraga linna. Esimese asjana muidugi mäkki. Ja oioi , jõudsime sinna kohale ja seal oli mäkk'i B'DAY ! :D See oli liiga pissune. Kõik mis seal toimus oli ilge pänik. Laura semutses oma kassapidajaga ka tuimalt :D Saime ühe asja tasuta ... ehk siis võtsime jäätist ! Mina igatahes ei suutnud lõpuni süüa ja andsin oma friikartulid Laurale , sest ta kiitis , et talle mahub veel palju sisse :D Veel toimusid seal mingid õnneloosid , kus sai võita mäki arvutihiiri ja veel igasugu asju ja me ei saanud kuigi tahtsime :(:D Peale mäkki ostsime omale Viini kohvi ja läksime musumäele keelatud asja tegema :D Ja siis äkki Laura ütleb " hõumid tulevad, päriselt tulevad, omg." Ehk siis me viskasime need keelatud Black Devilid maha millest Laura muidugi tükk aega üle ei saanud , sest tal oli neist nii kahju . Siis läksime ja shoppasime veits ja hullusime jälle, sest me oleme shopahoolikud. Siis helistas meile Tarmo ja saime nendega Teises Kodus kokku. Jõudsime sinna ja ootasime neid ja siis ettekandja tuli meie juurde " tellige nüüd midagi" ja siis Laura sattus pänikusse " jaa kohe, me ootame teised ära " Siis nad tulid ja tellisid igasugu asju ja värkisärki. Vahepeal läksime Tarmoga poodi ja kohtasime linnapeal mu õde. See oli ka väga naljakas, sest mu õde arvas, et TArmo on väga mälus :D Siis tulime tulema ja kooli juurde tagasi jõudes olime natukene ülbed bitchi'd :D

Igatahes , täna on olnud liiga sündmusterohke, et me ise ei suuda ka ära imestada.

Byee.

See, et asjad nii on ei tähenda, et need nii olema peavad

Selle hea lause lausus Nicole Kidman filmis nimega " Austraalia " mida ma vaatasin , kui olin teada saanud , et ei saa veel nädal aega koju...

11.04 läksin ma koos oma perega ( ilma suurema vennata, sest ta on sõjaväes) Egiptusesse. Meil oli seal üli tore , nalja sai ka iga päev . Nägin lõppude lõpuks püramiidid ära ja armusin! Sukeldumas käisime, mis on ja jääb mu lemmikuks tegevuseks. Me tegime veel igasugu toredaid asju , aga seda on liiga palju , et siia kirja panna.

Pidime pühapäeval 18.04 tagasi koju lendama, aga vulkaan Islandil otsustas purskama hakata , mis tähendas seda, et me ei saa koju lennata. Tagasi jõudsime alles neljapäeval.

Seal reisil olles avastasin enda jaoks tõelise igatsuse.Ma pole varem nii suur koduigatsust tundnud. Muidugi kõige suurem igatsus oli mul ikka sõprade ja Taavi vastu, sest ela Sa ise nende imelike egiptlaste ümber peaaegu kaks nädalat.Kuidas saab olla siuke, oh appi. Kuidas saab olla selline liiklus????? HOW MANY CAMELS?

Koju jõudes kell 23.30 oli mu esimeseks sooviks Taavit näha ja see juhtuski. See oli niiii suur jällenägemise rõõm.

Esmaspäeval peab nüüd kooli minema ja appiappi kuidas ma ei julge teada saada , kui palju asju mul vaja teha on.

Aga inimesed , ilusat elu teile ... kohekohe on suvi ja hoitke pöialt , et juba üsna pea oleksid ilusad ja soojad ilmad.

Beth.

mida teha kui midagi pole teha ...

Elas kord üks esmaspäev mil Bethil hakkas õrnalt kurk valutama. Õhtuks arvas ta, et sellega on kõik , sest siis enam ei valutanud , aga EI. Nüüd on Bethi juba neljandat päeva haige ja see ajab teda NII vihale.

Bethi mängis eile haigest peast konkurssil ja sai diplomi , kas pole mitte tore ? Täna neljapäeval tuli peale kooli Bethile külla Taavi , kes tõi talle actimeli , et Bethi saaks kiiremini terveks. Vähemalt ol keegi , kes sai Bethit natukenegi lõbustada. Muidugi tegi seda ka Laura oma sõnumitega.Ja veel teeb seda 30 seconds to mars . Aga nüüd kähkukähku oleks vaja terveks saada ,sest Bethi läheb pühapäeval Egiptusesse , jiiiiiiiiiha !

Taavi , ma tahan Sulle öelda seda , et Sa oled üks naljakas tüüp, sest mul pole Sinu jaoks sõnu ... Sa oled ... liialt eriline mu jaoks ... perfecto :)

Tegelikult tahaks jälle niggade party't ;)

hea aeg

No mida ? ongi läbi ? Jep, mu kõige parem vaheaeg on läbi ... kurb. Kuradi halb on tagasi olla. Kas keegi ei tahaks mulle teleporteerumist õpetada?

Kui nüüd ajast tagasi mõelda siis mul on vaheaja päevad kõik segi. Põhimõtteliselt iga hommik kohtusin Taaviga , vahepeal läksin koju harjutama ja home and away'd vaatama ja siis õhtud veetsin jälle Taaviga ning vahepeal oli Keio ka. Ma tean see kõik tundub nii tüüpiline ja igav , aga see kõik oli rohkem , kui lihtsalt hea.

Alates neljapäevast juhtus iga päev midagi lolli. Neljapäeval kukkusin rulaga porilompi, reedel juhtus konsumi poes õnnetus ( ma ei julge kunagi sinna poodi enam tagasi minna :D ) ja laupäeval ma läksin isaga tülli.Laupäeval suutis Taavi ka muidugi oma telefoni loobu jükke kaotada niiet ta sellele ise järgi läks ja hiljem üleni märg oli :D . Just laupäeval , kui ma isaga tülitsesin ja ta mind ainult tunniks ajaks õue lubas tuli Laura kadrinasse. See oli kuradi tore , aga see aeg jäi liiga üürikeseks. Mina läksin koju ja sain suure sõimu ning Laura tšillis niggadega ringi , wuuhhuu !

Pühapäeva hommikul kohtusime kell 8.00 Laura ja Taaviga tema maja ees ja läksime rongi peale . See oli kõige kurvem hetk vaheajal , sest ma olin seda terve aeg kartnud. Jätsime Taaviga hüvasti ja läksime Lauraga rongi peale . Õnneks ta päästis mind kurvastusest kuna me läksime linna shopingutuuridele ja ega shopata ei saa ilma mäkita ... niisiis käisime mäkis , JÄLLE . Õhtul käisime kontsertil kus ma enesekontrolli kaotasin tänu tromboonidele ja Laurale .. ja muidugi ka Mardile , sest ta on sõna otseses mõttes kohutavalt pissune . Kuna me kohtasime kontsertil Tarmot tähendas see peale kontserti patrickusse minekut ... ja nii sai see pühapäev ka põhimõtteliselt läbi .

Ja nüüd algabki jälle kool ... masendav.

ja nüüd ootab Bethi meeleheitlikult neljapäeva !!!