Monday, February 14, 2011


Nii raske on alustada millegi unustamist, kuid seda ma teen! Ma tahan seda südamest nii väga, sest see mida ma tegelikult tahan, seda ei saa ma enam nagunii. Tunnen vaid ,et tahan seda, et oleks kergem. Ausalt ma ei tea kuidas ma sellega hakkama saan, aga saan! Unustan ja hiljem kunagi hakkab kergem. Sellele südamevalule peab kuidagi lõpu tegema. Tunnen kuidas tahaks kõik mälestused kustutada , aga selleks , et neid kustutada pean neid siiski nägema ning see on liialt valus. Mälestused, need on liialt ilusalt ja vbla see aeg oligi liiga ilus , et tõsi olla. Kurb...kurb...jah, Bethi on kurb.

No comments:

Post a Comment