Ma loen ja kuulan ja loen ja kuulan ning tekib tunne, et tahan ise ka blogi kirjutada. Mulle laulab 4 non blondes ja laulab mulle lugu " what's up". Tekib jälle tunne, et tahan juba sellega alustada, A!!Viimasel ajal tunnen pidevalt, et mul on koolistress kuid samal ajal valdab mind hullult hea tunne, et mind ümbritsevad nii armsad ja ägedad inimesed. Siiamaani imestan kuidas kõik on nii läinud nagu ta praegu on. Nii nagu mu vanaema kord ütles- " Ma hakkasin inimeseks " tunnen ka mina praegu. Mu mittesallivus ja kui nii võib öelda ka , et viha on asendunud sallivuse ja meeldivusega ja ma armastan seda. Ja see kõik tänu ühele ehmatavale kuid samas toredale üllatusele.

Aga üks asi on siiski mida ma kohe üldse praegusel ajal ei salli. Nonii, käes on mai lõpp mis tähendab sealjuures ka ühe järjekordse kooliaasta lõppu. Viimasel ajal tunnen iga päev vastikut viha kooli vastu kuid samas mõtlen, et seda viha peaksin tundma ma hoopis enda vastu, sest mina olen see, kes jätab alati kõik asjad viimasele hetkele ja ma ei salli seda. Ma küll mõtlen alati , et homsest hakkan õppima,aga seda ei juhtu vist iial. Järgmine aasta peaks siiski korralikumaks hakkama, sest ees ootab viimane aasta. Ma ei taha selle peale üldse mõelda, eriti just sellepärast, et ma ei taha harjuda mõttega, et ma ei saa enam istuda igal argipäeval koos oma väga armsa klassiga ühes klassiruumis ja nii öelda õppida, ma ei taha harjuda sellega, et ma ei kuule iga päev enam neid lolle nalju ja, et ma ei näe neid enam nii nagu vanasti. Ja muidugi ei taha ma ka sellepärast järgmise aasta peale mõelda, et siis ootab ees mind muusikateooria ikka päris tähtis eksam....ei taha!

Kuid siiski ei suuda ma enam kooli peale mõelda, sest mind on terve see nädal vallanud tunne, et ma tahaks lihtsalt sõpradega maha istuda ja korraldada üks korralik pralle !

Jälle tuli meelde Rootsi reis ja Laura vastus küsimusele, et millesse tema usub...Laura:" i believe in alcohol".

Ja ma tahaks niiväga tänada Sind, Annika...ilma Sinuta poleks ma kolmapäeval 2 km. ära jooksnud ilma, et ma korragi kõnniks, ilma Sinuta poleks ma üle elanud möödunud nädalat, ilma Sinuta ei oleks kõik nii nagu praegu on, ilma Sinuta ei läheks ma igal vabal hetkel bmajja 320 klassi lihtsalt selleks, et laulda paar laulu ja sellega oma tuju tõsta, üleüldse ilma Sinuta lihtsalt ei saakski midagi olla...musirull:)